Täna, siin ja praegu, vabanen vägivallast enda ja teiste suhtes. Lõpetan igasugused otsingud, püüdlused, pürgimised, eesmärkide tagaajamised, plaanide tegemise, kontrollimise, enda tagantpiitsutamise ja sundimise, loobun enda keelamisest, piiramisest ja sihtidele suunamisest. Loobun igasugustest hinnangutest, lahterdamisest, sildistamisest nii enda kui ka teiste suhtes, lasen asjadel lihtsalt olla nii nagu nad on, lasen endal olla just niisugusena nagu ma olen. Lasen teistel olla. Lasen kõigel olla.
Luban endal tunda ja kogeda kõike – armastust, rõõmu, imetlust, unistusi, lootust, jumalikkust, rahu, kohalolu, avatust, kinnihoidmist, pettumust, viha, kurbust, armukadedust, pahameelt, ärevust, ebakindlust, rahulolematust, loobumist, klammerdumist, kinnijooksmist, eraldatust, lahtilaskmist… kõiki emotsioone ja tundeid. Ma ei keela neid endale, hoopis avan ennast, võtan kõik vastu nii nagu tuleb ja olen vaba. Olen absoluutselt vaba. Vaba kõigist keeldudest, käskudest, saavutustest, püüdlustest, sundusest, enesepiiramisest, hinnangutest, sihtidest, tagaajamistest, uskumustest, teooriatest, õpetustest, teadmistest, dogmadest, juhtnööridest, eesmärkidest… Lasen kõigel minna. Olen tühi ja avatud Oma Enda Sügavamale Tõele.
Olen lihtsalt kohal selles praeguses hetkes, kergelt, lõdvestunult, avatult, vastuvõtlikult. Olen tähelepanelik ja armunud suhtes praeguse reaalsusega – siin asub minu jõupunkt, minu rõõmu ja õndsuse allikas. Püüan märgata kõike, iga pisikest asja, kogeda seda, mida käesolev hetk pakub, avastada seda, tunda imetlust, tänutunnet, hingata sisse, kuulata, vaadata, näha, puudutada, sügavuti kogeda ja lahti lasta, välja hingata… kergelt ja loomulikult, universumiga samas rütmis. Olen tõeliselt vaba. Olen tühi ja avar, oma tões, oma jumalikkuses.
Annan Ennast Endale! Aitäh! Aitäh! Aitäh!
