Me kõik soovime elada rõõmuküllast rahuldustpakkuvat elu, me kõik soovime olla vabad, areneda ja tunda ennast hästi ning nautida igat hetke. Ometi on nii, et ehkki me kõik anname oma parima ja püüame luua oma elu niisuguseks nagu soovime, õnnestub see edukalt vaid vähestel. Hoopis tavalisem on, et kuigi alguses oleme lootusrikkad, püüdleme oma sihtide poole, pingutame, tundub ühel hetkel siiski, et kogeme kõigele vaatamata ikka ja jälle vaid üha uusi takistusi, katsumusi ja nii pettume, kaotame igasuguse usu oma unistused kunagi täita. Miks siis on nii, et õnnelikku külluslikku elu elavad vaid vähesed ja mida need vähesed teevad teisiti? Mis eristab neid teistest „tavalistest” inimestest?
Tõde on väga lihtne – sa koged oma elus seda, mida arvad ennast väärivat. See kehtib kõigi eluvaldkondade kohta: sa saad just niisuguse paarisuhte, mida arvad ennast väärivat, või jääd hoopis üksi; sa saad niisuguse töökoha/karjääri, niisuguse sissetuleku ja elustandardi, võimalused, mida arvad ennast väärivat, niisugused töökaaslased, sõbrad, perekondlikud suhted… See, kuidas iseennast väärtustad, määrab, mida oma elus koged. Isegi, kui sa pole väliselt mõistuse tasandil oma eluga rahul, sisimas soovid ja tõmbad ligi just oma hetkereaalsust (kuna arvad selle endale õigeks). Nii lepidki oma suhtega, oma tööga, igapäevase eluoluga, ka siis kui need pole kõige toimivamad. Sa ise sead oma piirid, otsid põhjendusi ja vabandusi vastavalt oma enesehinnangule. Nii juhtub, et püsitakse aastaid keerulises ja ennasthävitavas suhtes, kannatatakse vaikides füüsilise- või psühhoterrori all, uskudes sisimas, et olen ise süüdi ja olukorra ära teeninud. Nii juhtub, et tehakse kümneid aastaid vastumeelselt vihatud tööd, suutmata midagi muuta, sest sisimas ei ole usku iseendasse, paremasse elusse, suurematesse võimalustesse. Inimene lepib alati niisuguse olukorraga, mida arvab ennast väärivat ega sirutu kaugemale.
Mis siis on nii erinevat neis (vähestes) inimestes, kellel on oluliselt suuremad võimalused, kes elavad kergemat, rõõmsamat elu külluses, kellel on hästitasustatud meelepärane töö, õnnelikud suhted jms, sama ajal kui enamus „tavalisi“ inimesi maadleb kõikvõimalike probleemidega? Vastus on, et need „edukad ja õnnelikud“ inimesed on oma lati seadnud oluliselt kõrgemale, nad teavad sisimas, et väärivad parimat elu ega lepi vähimaga. Nad usuvad sellesse siiralt ega kahtle ja nii saavadki soovitud reaalsuse. Rikkad ja õnnelikud inimesed armastavad ennast rohkem, hoolivad oma tunnetest ja vajadustest rohkem, hoolitsevad selle eest, et need saaks täidetud ja see on nende prioriteet. Nad teavad, et väärivad parimat, lubavad endale seda ning oskavad seda nautides tunda siirast rõõmu. Nad ei muretse nii väga sellepärast, mida teised arvavad, vaid pigem juhinduvad sellest, mida nad ise tunnevad ja vajavad.
Ka „tavalised” inimesed unistavad ja soovivad paremat elu, sirutavad aegajalt tiivad kõrgemale ja kaugemale, loodavad …. ja pettuvad. Miks? Sest nende välised soovid ja unistused ei ole veel päris sünkroonis sisimatega. Kusagil sügaval sees kerib ennast lahti kahtluseuss, küsides: „Kas ma ikka saan selle? Kas mul õnnestub? Kas see on võimalik? Kas ma suudan, kas ma olen valmis, vääriline???” Nad ootavad peale soovimist tulemust, klammerduvad selle külge, hoiavad pidevalt kätt pulsil, et kas juba on… miks veel ei ole…kas üldse tuleb…niikuinii ei tule… no näed, see on tõestus, et ei toimi… pole mõtetki pingutada… Kuid õnnelikud ja rikkad inimesed soovivad ja „lasevad lahti”, nad teavad, et saavad soovitu, sest nad väärivad seda.
Selline eneseväärtustamine ei tule muidugi lihtsalt, väljaarvatud üksikjuhud, kui oled selle saanud kaasa kingitusena lapsepõlvekodust. Teised peavad iseendaga teadlikult mõnda aega tegelema, tulemused ei tule üleöö. Aga kui ennast käsile võtta on täiesti võimalik eneseväärtustamist treenida, seda ka keerulisest lapsepõlvekodust tulnutel.
Oluline on teadvustada, et kuidas suhtud iseendasse, nii suhtuvad sinusse teised, mida arvad ennast väärivat, seda elus koged. Kui oled rahulolematu oma eluga mõnes valdkonnas, siis on aeg muutusteks ja alustama peaksid just eneseväärtustamisest. Sinu suhtumine endasse võib olla pärit lapsepõlvekodust, sealsetest standarditest, või isegi eelmistest eludest. Ometi on neid asju võimalik teadvustamise ja selge otsuse vastuvõtmise abil muuta. Korruta endale päeva jooksul pidevat: „Armastan ennast sellisena nagu olen!” Pole võimalik ennast armastada, kui sa ei kiida heaks kõiki oma tegusid ega tunnusta ennast sellena, kes oled täna. Enamus inimesi on aga oma mõistuse treeninud iseennast pidevalt alandama ja kritiseerima. Me kõik oleme inimesed, eksime, õpime läbi vigade ja see on loomulik. Igaüks meist on unikaalne, imeilus, täiuslik ja eriline energiakombinatsioon. Kõik, mis on sinu elus olnud, ongi see, mida oled tulnud siia maailma õppima, see ongi su olemasolu eesmärk ja pole mingit mõtet lahterdada seda heaks või halvaks – see lihtsalt õõnestab su enesehinnangut. Kuna me kõik oleme erinevad, on meie õppetunnid erinevad ja pole ka mingit mõtet end teistega võrrelda ega koostada pingeridasid. Sageli saavad takistuseks enese armastamisel grupi või perekonna uskumuste mustrid, mis on enamasti meisse süstitud juba lapsepõlves. Meid kõiki on õpetatud uskuma, et me pole piisavalt head. See negatiivne programmeering tuleb kindlasti tühistada ja asendada eneseväärtustamisega.
10 soovitust, kuidas treenida eneseväärtustamist:
- Ära keskendu liigselt minevikule ja lõpeta enda materdamine tehtud vigade pärast.
- Ära oota endalt liiga ruttu suuri positiivseid muutusi, see on rahulolematus iseendaga ja toob kaasa väärtusetusetunde.
- Mitte kunagi, mitte mingitel asjaoludelei tohi ennast süüdistada. Kui süüdistad iseennast, eitad oma täiuslikkust ja see tähendab, et sa ei armasta iseennast. Meenuta endale, et sa oled osake Loojast, kes on täiuslik. Peaksid igal elatud hetkel olema teadlik oma täiuslikkusest, nagu väike laps. Õpi mõtlema endast ainult positiivselt, usu, et võid omada ja saavutada oma elus kõike, mida soovid, selleks pead andma endale ainult loa ja uskuma, et seda väärid. Kui väärtustad iseennast, oma aega, oma visiooni, oma tundeid, siis teevad seda ka teised.
- Ära kunagi pea teisi ja nende heaolu tähtsamaks kui iseennast, arvates, et teiste teenimine on vaimne (Näiteks võimetus öelda inimestele „ei” tuleneb sellest). Eneseväärtustamine tähendab tähelepanu pööramist just omaenda tunnetele ja nende austamist. (Muidugi tuleb samal ajal austada ka teiste tundeid, aga kui õpid oma tundeid austama on sul lihtsam ka teiste tundeid austada).
- Oled kaunis, väärtuslik, ainulaadne olend hoolimata minevikust, sõltumata sellest, mida mõtled või sellest, kas keegi sinusse usub. Iga kogemus su elus on vaid selleks, et õpetada sind väljuma sellest armastusega, mõistmisega.
- Oluline osa iseenda armastamisest ja väärtustamisest on oma füüsilise keha armastamine. Tähtis on õppida kuulama ja usaldama oma keha vajadusi, isegi kui need lähevad vastuollu ühiskonnas levinud teooriatega mis on õige, mis vale, mis kasulik, mis mitte, milline on ilus keha ja kuidas seda treenida. Et energia saaks vabalt kehas voolata, pead olema sina ise, väljendama omaenda tõde, tegema seda, mida ise tahad teha ja väljendama seni allasurutud tundeid.
- Universumi kõrgeim plaan on pakkuda kõigile olenditele elu, mis on täis harmooniat, ilu ja küllust. Meie sagedane probleem on aga selles, et me ei pea ennast hüvede vääriliseks, ega lase neid seetõttu enda ellu tulla. Tavaliselt on nii, et lubame kergelt oma ellu palju väikesi asju (näiteks head toitu, meeldivaid riideid, toredaid sõpru jne.) aga suuremate hüvede puhul usume ennast neid mitte väärivat. Lisaks on paljudel arusaam, et kõige saamiseks tuleb kõvasti vaeva näha ja pingutada, nii seame aga iseendale piiranguid. Tõde on see, et me kõik väärime hüvesid ja neid pole vaja kuidagi „ära teenida”.
- Sageli ütleme mõtlematult – „see on liiga hea, et olla tõsi”. Mõtted ja sõnad loovad reaalsust – mida ette kujutame, seda loome, seega on vaja oodata alati parimat tulemust. Vaja on uskuda ja kinnitada endale pidevalt, et universum toimib alati täiuslikult, veatult, kõik, mis su elus toimub on mingis mõttes sulle parim, ka siis kui seda positiivset kohe ei näe. Tulevikus mõistad paremini olukordi, mis alguses tunduvad arusaamatud, negatiivsed. Kui loobud olukordade kontrollimisest, juhtimisest ja konkreetsest ettekujutamisest, mil viisil see, mida soovid, peaks realiseeruma, saavad universumi jõud sind kõige paremini aidata. Kui ei tule täpselt see, mida soovisid, on tõenäoliselt tulemas midagi veelgi paremat.
- Veel üks oluline reegel on see, et kõik, mida ise välja annad, tuleb sulle mitmekordselt tagasi. Seega võiksid anda teistele (mõtlemata vastutasule, see ei tule peaaegu kunagi samalt inimeselt) seda, mida sooviksid ise vastu võtta. Samuti tuleb ise olla valmis võtma teistelt vastu abi, armastust, hüvesid. Paljudel on ebamugav saada näiteks suurt summat raha sõbra käest lihtsalt niisama kingiks. Tegelikkuses see pole teise arvelt saamine, universum lihtsalt hoolitseb sinu eest sel viisil. Universum on külluslik paik, sa pead lihtsalt andma küllusele loa oma ellu tulla.
- „Püüa püsida oma soovi vibratsioonis”. Me loome mõtte abil. See, mida me loome, sõltub mõtte puhtusest, mõttega seotud teadvusest. Universumis valitsev seadus kõlab „sarnane tõmbab sarnast”. Ükskõik, kas mõtled positiivse või negatiivse mõtte, tõmbad kohe vastavat energiat ligi ja see hakkab su elus kasvama. Seega õpi jälgima oma mõtteid ja märkama, kui kogemata vibreerid mitte oma soovi, vaid selle puudumist. Siin on abiks sinu enda tunded. Õpi neid jälgima. Kui mõtled mingi mõtte, hinda selle väärtust tunde järgi, mis sinus tekib. Kui tunne on meeldiv ja kerge, siis järelikult oled iseendaga kooskõlas ja õigel teel – seda mõtet tasub mõelda ja selle ajel tegutseda. Kui aga tunne on kahtlev, rusuv, ennastvähendav või muul viisil ebameeldiv, siis tõenäoliselt oledki valele teel. Niisugused mõtted, mis tekitavad paha tunde tuleks kohe ümbermuuta positiivseks, muidu lahkud positiivsest loomiskeerisest ja hakkad soovitut hoopis tõrjuma ning tõmbama ligi valesid asju. Mõeldes sellest, mida soovid, võid väga kergelt ja eneselegi teadmata kanduda üle hoopis soovimatutest asjadest heietamisele, või tunda ennast „ilmaolevana”. Sel hetkel suunadki kogemata energia soovimatu loomiseks. Et selles selgust saada, mida parajasti vibreerid, hinda oma enesetunnet pidevalt.
Autor: Liina Kaumann