Inimkond on algusest peale tundnud tulelkõndimist kui puhastusprotseduuri ja taassündimisriitust. Tiibeti elanikud, indiaanlased on kõndinud hõõguvatel sütel, viikingid käisid tulistel ahelatel, Havai asukad laaval.
Kõndimiseks mõeldud tuleriit peegeldab tegelikult inimese enda sisemist tuld, pöördumine iseenda seesmise tule, oma jumaliku sädeme poole võimendab inimese hingelist kasvamist. Iga tulelkõndimistseremoonial osaleja muutub, ükskõik kas ta siis kõnnib üle süte või ei, ükskõik kas ta teadvustab enese muutumist või mitte.
Hirm tulest põletada saada on seesama hirm, mis ei lase meil oma elueesmärke teoks teha. Kes on sütel kõndides oma hirmust jagu saanud, kannab selle kogemuse igapäevaellu üle ja suudab vanu käitumisviise muuta, ise oma elu kujundada. Kõik, mis tulega kokku puutub – muutub, sellest saab esimene samm elu muutmisel. Igapäevaelus surutakse hirmud enamasti alla vüi lastakse end nendest halvata. Sütelkõnnitseremoonial õpitakse hirmu lihtsalt teatavaks võtma, taipama tema sõnumit ja tegutsema vastavalt oma eesmärkidele. Igaüks ise otsustab, kas kõnnib üle süte või mitte. Kes aga kõnnib üle ja jääb terveks, see teadvustab, et vastutab igal hetkel oma elu eest ise, ega ole väliste asjaolude abitu ohver.
Senine kogemus, et tuli põletab alati, kaotab kehtivuse. Kui koged, et oled võimeline tegema asju, mida pidasid varem võimatuks, oled võimeline tegema ka teisi näiliselt võimatuid asju hoolimata hirmust, kahtlustest, kogemustest. Kogemus, et isegi tuli ei haava, vabastab energia, mis seni ei saanud valla pääseda. Kõndides üle süte omandad eesmärkide saavutamiseks valiku energia, keskendumise, otsustavuse ja eneseusalduse.
Tuntumad teooriad, miks tulelkõndija ei põleta jalgu põhinevad halval sojusjuhtivusel ja nn. Leidenfrost – efektil (tulelkõndija tallad higistavad tugeva erutuse tõttu, higi aurustub ja kaitseb jalgu). Halb soojusjuhtivus – söetükid oma väikese massi tõttu juhivad halvasti soojust ja jalgadesse põletushaavu ei teki. Sama suur kuum suure massiga teraskang põletaks jalgu. Samas muinsusviikingid kõndisid hõõguvatel teraskettidel. Osad teoreetikud keskenduvad „kujutluse jõule”.
Tulelkõndijat kaitsvad jõud võib jagada 3 ossa:
-
inimese enda siiras pürgimus
-
rühma ühine tahe
-
vaimse maailma (inglite) abi.
Nende kolme jõu abil võidab tulelkõndija hirmu. Kes suudab hirmud kõrvale jätta, läheneb unversumi sügavaimale olemusele – see on armastus.