![](\"http:\/\/vaimnemaailm.ee\/www\/wp-content\/uploads\/2017\/01\/suhe-1-218x300.jpg\")
<\/p>\nAutor: Liina Kaumann <\/p>\n
Oma pika ajaloo jooksul on inimkond l\u00e4binud v\u00e4ga palju erinevaid arenguetappe, igal neist on\u00a0 meie ees seisvate p\u00f5hi\u00f5ppetundide fookus olnud ka pisut erinev. Nii on ka paarisuhte ja perekonna mudelid aja jooksul muutunud. \u00dcha enam saab selgeks, et see, mis toimis h\u00e4sti veel meie vanavanemate ja isegi vanemate aegadel, praeguses maailmas \u00f5nne enam ei too. V\u00e4ga paljud inimesed on h\u00e4das oma l\u00e4hisuhetega. Miks? Maailm on muutunud ja muutub tohutu kiirusega, paljud inimesed ei tule sellega toime ja kaotavad pea. Pole ka midagi imestada, kui seista korraga silmitsi suurte muutustega mitmel elualal korraga ja vaja on suuta selle k\u00f5igega kuidagi kohaneda ja toime tulla. \u00dcleminekuaeg ongi keeruline, eluraskuste ja v\u00e4ljakutsete najal me kasvame nendeks, kelleks peame saama, nii indiviidina kui ka inimkonnana tervikuna. Oluliselt kergem on muutusteaegadel nendel, kes seda m\u00f5istavad ja oma isikliku \u201e\u00fclemineku\u201d teadlikult l\u00e4bi teevad, neil, kes suudavad usaldada ja lihtsalt alistuvad muutustele ning lepivad aegajalt esilekerkiva segaduse ja teadmatusega. T\u00e4htis on ka mitte klammerduda vanadesse harjumusp\u00e4rastesse k\u00e4itumismustritesse, olla avatud meelega ja mitte p\u00fc\u00fcdagi olukordi liigselt kontrolli all hoida.<\/p>\n
![](\"http:\/\/vaimnemaailm.ee\/www\/wp-content\/uploads\/2017\/01\/suhe-2-220x300.jpg\")
Kui inimene on segaduses, stressis ja tasakaalust v\u00e4ljas, siis paratamatult annab see tunda ka l\u00e4hisuhtes. V\u00e4ga keeruliste ja raskete uute energiate t\u00f5ttu, millega meil on tulnud ja tuleb kohaneda edaspidigi, on praegu massiliselt inimesi stressis ja tasakaalust v\u00e4ljas. Nii on ka massiliselt inimesi h\u00e4das oma suhetega, need lihtsalt ei toimi kuidagi. Perekonnad purunevad, paljud pettuvad ja j\u00e4\u00e4vad teadlikult hoopis \u00fcksi, teised hakkavad otsima vastust k\u00fcsimusele kas \u00fcldse ja kuidas v\u00f5iks luua t\u00f5esti toimiva paarisuhte, sellise, mis pakuks rahuldust ja r\u00f5\u00f5mu m\u00f5lemale osapoolele, ei suruks kumbagi alla, vaid oleks v\u00e4estav ja m\u00f5lema arengut toetav? Kes v\u00f5iks \u00fcldse olla \u00f5ige kaaslane? Kas \u00f5nnelik ja toimiv suhe on v\u00f5imalik?<\/p>\n
Oluline on ajaga ja muutustega kaasas k\u00e4ia.<\/strong><\/p>\n K\u00f5igepealt, miks me loome l\u00e4hisuhte?<\/strong><\/p>\n Praeguses maailmas on l\u00e4hisuhtel hoopis teised eesm\u00e4rgid kui olid meie vanavanemate aegadel. Kui varem oli \u00fcks olulisi suhte loomise eesm\u00e4rke n\u00e4iteks majanduslik, et \u00fche majandusliku \u00fcksusena paremini toimida, \u00fchiselt eluraskustega v\u00f5idelda, siis n\u00fc\u00fcd niisugustel p\u00f5hjusetel enam valdavalt suhteid ei luua. Oli levinud suhtemudel, kus naine tegeles majapidamisega, kasvatas lapsi, mees tegi t\u00f6\u00f6d, teenis raha (ja andis selle naisele majapidamiseks). \u00a0Mees austas naise tegemisi, naine mehe omi. Kuni see austus s\u00e4ilis ja kumbki ei tr\u00fcginud teise poole peale ennast kehtestama, oli selline suhtemudel t\u00e4iesti toimiv ja tasakaalus. Oldi \u00f5nnelikud. Kui ka v\u00e4ga \u00f5nnelikud ei oldud, siis ei anal\u00fc\u00fcsitud, vaid elati endiselt koos, pingutati,\u00a0 tehti kompromisse, p\u00fc\u00fceldi selle poole, et igal juhul kokkuj\u00e4\u00e4da, vaatamata raskustele – kannatus oli toona justkui elu loomulik osa.<\/p>\n Siis aga ajad muutusid, naised hakkasid t\u00f6\u00f6l k\u00e4ima, kuid ometi oodati neilt endiselt 100% ka majapidamise eest hoolitsemist, asjad l\u00e4ksid tasakaalust v\u00e4lja. J\u00e4rgnes pikk periood, kus naiselt oodati mehega v\u00f5rdselt rahateenimist +\u00a0 majapidamist kodus. Naisest sai mehe \u201eteenindaja\u201d, v\u00f5rdsus mehe ja naise vahel kadus. Kuid selleks, et suhe oleks \u00f5nnelik ja toimiks, peab olema tasakaal k\u00f5igil tasanditel. Naised ei vaielnud ja alistusid, teenindades anal\u00fc\u00fcsimata oma armastatud meest, kuid niisugusel korraldusel on paratamatult ka tagaj\u00e4rjed ja see ei saa kesta l\u00f5pmatuseni. Tulemuseks oli teine \u00e4\u00e4rmus \u2013 feminism, kus naised hakkasid n\u00f5udma \u00e4\u00e4rmuslikku v\u00f5rdust meestega. N\u00fc\u00fcd l\u00e4ksid naise ja mehe loomulikud rollid teistpidi paigast \u00e4ra. Mehed ja naised pole ju tegelikult \u00fchesugused, kummalgi on oma rollid ja \u00fclesanded, mis on juba looduse poolt paika pandud. Suhted muutusid aina keerulisemaks, mida rohkem l\u00e4ksid asjad tasakaalust v\u00e4lja.<\/p>\n Paljud naised \u201e\u00e4rkasid\u201d ja keeldusid meest teenendamast. Selleks, et suhe toimiks, peavad mees ja naine teineteist austama ja v\u00f5rdselt suhtesse panustama (omal moel). Naine ei saanud enam meest austada, kes eeldas temalt t\u00e4isteenindust, ega tundnud ennast armastatu ja ihaldusv\u00e4\u00e4rsena, selle asemel tekkis hoopis protest. Nii imestavad paljud mehed, miks peale 20 aastat abielu (mis ju nii h\u00e4sti toimis),\u00a0 kui lapsed suureks on kasvatatud, naine \u00e4kki lahutust tahab ja iseennast otsima l\u00e4heb? Mehed on n\u00f5utud ja \u00fcllatunud. Mida nad selles olukorras teevad? Hakkavad otsima ruttu uut naist, kes nende juurde koliks ja majapidamise \u00fcle v\u00f5taks, et k\u00f5ik oleks j\u00e4lle nii nagu enne. Kui kohtavad sobivat naist, siis aga imestavad, et miks see ei taha abielluda ja sisse kolida? Oluline oleks aga m\u00f5ista, et enam ei saagi niisugused suhtemustrid toimida, nende aeg on m\u00f6\u00f6das.<\/p>\n Mis siis on paarisuhte eesm\u00e4rk praeguses maailmas?<\/strong><\/p>\n T\u00e4nases maailmas on paarisuhte loomise eesm\u00e4rk vaimne \u2013 \u00a0so. \u00fchine kasvuprotsess. See t\u00e4hendab, et suhet ei luua enam selleks, et paremini hakkama saada, vaid siis, kui tunnen, et tahan seda suhet. St. teadlikku valikut kasvada koos kaaslasega ja seel\u00e4bi iseennast paremini tundma\u00f5ppida. Teine inimene peegeldab sulle sind ennast, samas \u00fcksiolles seda peeglit pole. K\u00f5ik, mis teises inimeses sind \u00e4rritab, on sinu enda kasvuruum \u2013 so. olemas ka sinus eneses ehkki v\u00f5ibolla varjatud kujul. Mida enam \u00e4rritab, seda suurem on su probleem ja seda enam on vaja iseendaga tegeleda.<\/p>\n Kui vanasti oli suhe paljuski kompromiss ja iseenda allasurumine, siis uuel ajal tuleks just \u00f5ppida rohkem olema see, kes sa oled, v\u00e4ljendama oma s\u00fcgavamat t\u00f5de ja aktsepteerima ka teise erip\u00e4ra. Sest alles siis, kui saame olla need, kes oleme ja nii nagu tahame, saame ennast maksimaalselt teostada oma elu\u00fclesande alal. On v\u00e4ga oluline, et iga\u00fcks k\u00e4iks oma \u00f5iget rada ja teeks seda, mida tegema peab. Ei toimi, kui proovida muuta teist endale meelep\u00e4rasemaks ja samas ei toimi ka see, kui liigselt sulanduda ja tekitada suhtes olles vormitu paarisrakend \u201emeie\u201d, milles tegelikult m\u00f5lemad ennast kohandavad ja allasuruvad ning kus eraldi isiksustena enam hakkama ei saadagi. Pigem tuleks austada ja aktsepteerida iseenda ainulaadsust,\u00a0 oma vajadusi ja soove ning olla see, kes t\u00f5eliselt oled. Niisamuti tuleks teisel lasta olla see, kes tema t\u00f5eliselt on \u2013 so. tingimusteta armastuse \u00f5ppetund.<\/p>\n Veel on oluline m\u00f5ista, et suhe ei pea kestma igavesti, vaid ainult senikaua, kuni see on m\u00f5lemale poolele kasulik, ehk, seni kuni see on m\u00f5lemale arenguline. Mingil juhul pole m\u00f5tekas peale seda, kui suhe on oma eesm\u00e4rgi t\u00e4itnud, endiselt teineteise k\u00fclge klammerduda ja nii enda kui teise edasiliikumist pidurdada. Pigem tuleks teineteist t\u00e4nada ja s\u00f5pradena lahku minna. Koosolemine kohusetundest, kuna on lubadus antud v\u00f5i mugavustsoonis viibimise t\u00f5ttu, millel pole enam s\u00fcgavamat sisu, pole kellegi k\u00f5rgemaks h\u00fcvanguks.<\/p>\n \u00d5nnelik suhe algab \u00f5nneliku suhte loomisest iseendaga.<\/strong><\/p>\n Inimesed peaksid ka suhtes s\u00e4ilitama oma isikup\u00e4ra, tihti just selleks suhted tuhmuvad, et inimesed kaotavad ennast suhtesse \u00e4ra ja \u201ehakkavad m\u00e4rkamatult elama kaaslase elu\u201d \u2013 sel juhul ei ole aga \u00fchel hetkel enam sind olemas ja su kaaslasel pole kedagi armastada ka. Uue aja suhetes peaks olema m\u00f5lemal poolel suhteliselt palju vabadust ka omaette olla, et saada \u00fcha enam selleks, kelleks on vaja saada ning ennast loominguliselt v\u00e4ljendada. See toimib kooselu puhul edukalt juhul, kui elamispinnal on piisavalt ruumi, et vajadusel m\u00f5lemad eralduda saaks.<\/p>\n Suhtes olijad peaks kindlasti tundma end terviklikena ka omaette olles, suhtes lihtsalt jagatakse armsamaga oma terviklikkust… Asi toimib selles j\u00e4rjekorras: esmalt hoolitsen oma vajaduste eest, siis on mul ka teisele midagi pakkuda.<\/p>\n T\u00e4nases maailmas toimub areng pigem r\u00f5\u00f5msa loomise poole, kerguse ja usaldusega. Seda peaks ka suhete puhul silmas pidama. Ideaalne suhe v\u00f5iks olla r\u00f5\u00f5mus ja m\u00e4nguline kulgemine, olemine, nauding, koosloomine ja \u00fchine teadlik kasvuprotsess.<\/strong><\/p>\n Toimiv uue aja suhe t\u00e4hendab v\u00f5rdset partnerlust, v\u00f5rdset vastutust ja p\u00fchendumist, kus keegi ei teenenda kedagi ja keegi ei s\u00f5ltu kellestki, kus iga\u00fcks on omaette iseseisev tervik ja saab endaga ise hakkama. Ei ole \u00f5iget ja valet, ka traditsioonilised suhtemudelid, kus naise \u00f5lul on majapidamine ja lapsed ning mees teenib raha, saavad toimida edukalt juhul, kui pooled austavad\u00a0 ja v\u00e4\u00e4rtustavad teineteist, ning teineteise panust. Kui aga tasakaal l\u00e4heb mingil tasandil paigast \u00e4ra, siis m\u00f5jutab see negatiivselt m\u00f5lemat osapoolt.<\/p>\n Suhte eesm\u00e4rk uuel ajal peakski olema teineteise v\u00e4\u00e4rtustamine, toetamine, hoidmine ja jumaldamine. Kui mehed \u00f5pivad oma naisi jumaldama, alles siis saab aset leida t\u00f5eline alkeemia mehe ja naise suhetes, alles siis avaneb naise olemus ja ta saab anda mehele seda, mida too t\u00f5eliselt vajab… Oluline on julgeda olla teineteisega need, kes t\u00f5eliselt ollakse, uskuda niipalju k\u00fcll\u00a0 iseenda v\u00e4\u00e4rtuslikkusesse ja iseendast lugu pidada.<\/p>\n Suhte \u00f5nnestumiseks on vaja olla aus, otsekohene ja j\u00e4\u00e4da vabaks teineteise k\u00fclge klammerdumisest, et s\u00e4iliks ka oma isikup\u00e4ra ning m\u00f5lemad osapooled tunneks ennast vabana, kammitsemata, kuid samas ometi turvaliselt, v\u00e4\u00e4rtustatuna ja v\u00e4estatuna. Et m\u00f5lemad tahaksid seda suhet v\u00f5rdselt ja elaksid usalduses ja austuses. Et partnerid s\u00fctitaksid ja inspireeriks teineteist. Et suhtes oleks tule kuumust ja kirge, inspiratsiooni,\u00a0 p\u00f5nevaid vestlusi ja nalja, \u00f5hu kergust, vete s\u00fcgavust, voolavust ning puhtust ja\u00a0 maale omast p\u00fcsivust, kindlustunnet,\u00a0 turvalisust \u2013 seega terviklikkus – koosk\u00f5la eri elementide vahel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Autor: Liina Kaumann Oma pika ajaloo jooksul on inimkond l\u00e4binud v\u00e4ga palju erinevaid arenguetappe, igal neist on\u00a0 meie ees seisvate p\u00f5hi\u00f5ppetundide fookus olnud ka pisut erinev. Nii on ka paarisuhte ja perekonna mudelid aja jooksul muutunud. \u00dcha enam saab selgeks, et see, mis toimis h\u00e4sti veel meie vanavanemate ja isegi vanemate aegadel, praeguses maailmas \u00f5nne … <\/p>\n