![](\"http:\/\/vaimnemaailm.ee\/www\/wp-content\/uploads\/2017\/01\/tasakaal-1-215x300.jpg\")
<\/p>\nAutor: Liina Kaumann <\/p>\n
Elus on halvemaid ja paremaid aegu. Kui k\u00f5ik sujub, tervis, suhted ja rahaasjad korras, oleme enamasti positiivsed ja\u00a0 eriti ei kipugi juurdlema, miks \u00fcks v\u00f5i teine asi elus just niiviisi kujuneb, nagu ta kujuneb. See ongi loomulik, sest kui liigud parajasti p\u00e4rituult ja soodsas voolus, siis oled suure t\u00f5en\u00e4osusega ka tasakaalus ja iseendaga koosk\u00f5las, sest need asjad on omavahel tihedalt seotud.<\/p>\n
Tasakaalus inimese elu ongi tasakaalus, inimene on koosk\u00f5las iseenda sisemise juhimiss\u00fcsteemiga ja see t\u00e4hendab, et tema enda sees on kogu aeg vastused olemas, veel enne kui k\u00fcsimused tekkida j\u00f5uavadki. See toimub tavaliselt t\u00e4iesti m\u00e4rkamatult ja inimene ei anal\u00fc\u00fcsi toimuvat. Ehk n\u00e4ib tal nagu polekski k\u00fcsimusi.<\/p>\n
Kuid inimese elu on ts\u00fckliline nagu kogu looduski \u2013 on laienemisperioodid ja siis j\u00e4lle kokkut\u00f5mbumisperioodid, mis vahelduvad. See on normaalne asjade k\u00e4ik, ikka ja j\u00e4lle kogeme sarnast liikumist, \u00fcles ja alla, kiiresti ja aeglaselt. K\u00f5ik tundub justkui korduvat, ometi iga j\u00e4rgnev ts\u00fckkel leiab aset juba uuel, k\u00f5rgemal tasandil. Kes soovib purjetada kogu aeg t\u00f5usulainel, see ei m\u00f5ista lihtsalt elu seadusi.<\/p>\n
![](\"http:\/\/vaimnemaailm.ee\/www\/wp-content\/uploads\/2017\/01\/tasakaal-2-221x300.jpg\")
Paljud inimesed kardavad nn \u201epaigalseisu\u201d ja languseperioode, kui asjad ei l\u00e4he just k\u00f5ige paremini, arvates, et midagi on valesti ja \u00f5ige oleks kogu aeg t\u00e4ispurjes edasi kihutada. See pole aga sugugi nii. Niisugune suhtumine t\u00e4hendab hoopis seda, et inimene ei m\u00f5ista universumis toimivad kosmilisi ts\u00fckleid ja p\u00fc\u00fcab ujuda vastuvoolu.<\/p>\n
Vastuvoolu ujumine on v\u00e4sitav ja see t\u00e4hendab vastupanus olemist. Vastupanus olemist elu loomuliku kuluga. Inimene on terve ja \u00f5nnelik siis kui ta m\u00f5istab, et k\u00f5ik siin elus on pidevas muutumises ning l\u00e4heb kergelt ja r\u00f5\u00f5muga muutustega kaasa, selle asemel, et neile vastupunnida. Vastupunnimine v\u00f5ib tulla p\u00e4ris kergelt ja m\u00e4rkamatult. N\u00e4iteks kui su on l\u00e4inud m\u00f5nda aega h\u00e4sti, oled \u00fcht-teist saavutanud ja eluga rahul, siis \u00fcritad iga hinna eest kinni hoida sellest, mida pead enda jaoks heaks olukorraks. Elu aga on ts\u00fckliline ja \u00fckski t\u00f5us ei saa j\u00e4\u00e4da igavesti kestma. Kui n\u00fc\u00fcd j\u00e4rgneb t\u00e4iesti loomulik puhkuse(languse)periood, siis satutatkse paanikasse, t\u00f5mbutakse pingule ja hakatakse loomulikule muutusele vastuv\u00f5itlema.<\/p>\n
Vastupanu tekitab alati v\u00e4simuse ja halva enesetunde, kui vastupanu on juba v\u00e4ga suur, siis ka f\u00fc\u00fcsilise haiguse. Seega oleks v\u00e4ga t\u00f5husaks eneseabi vahendiks juba kasv\u00f5i see, kui \u00f5ppida pidevalt t\u00e4hele panema oma enesetunnet. Alati kui enesetunne on paha ja v\u00e4sid kiiresti, on see m\u00e4rk vastupanust. Samas eluvoolul ennast loomulikult kanda lastes on olemine hoopis kerge ja erk. Niiviisi oma enesetunnet j\u00e4lgides on v\u00f5imalik p\u00e4ris kiiresti jaole saada, kui m\u00e4rkamatult oled sattunud v\u00f5itluse ja vastupanu lainele. Tunded \u00fctlevad alati t\u00e4pselt, kas oled \u00f5igel v\u00f5i valel teel \u2013 p\u00fc\u00fca olla alati nii, et tunne oleks hea.<\/p>\n
Kui oled pikemat aega vastupanus viibinud, siis v\u00f5imalik, et elu annab sulle sellest m\u00e4rku m\u00f5ne t\u00f5sisema terviseprobleemiga. V\u00f5ibolla esialgu ka m\u00f5ne muu katsumusega, m\u00f5nes teises eluvaldkonnas. Iga\u00fcks saab just niisuguse \u00f5ppetunni nagu ta k\u00f5ige rohkem oma arenguks vajab ja mis pakub just talle maksimaalset v\u00f5imalust \u201eiseennast l\u00e4bin\u00e4ha\u201d.<\/p>\n
Kui katsumus on parajasti k\u00e4sil, siis v\u00e4ga v\u00e4hesed inimesed suudavad kohe seda lahtim\u00f5testada, ka see on loomulik ja inimlik. Enamasti juhtub siis hoopis nii, et t\u00f5mbutakse veelgi rohkem pingule ja punnitakse veelgi rohkem juhtunule vastu, m\u00f5istmata, et just seesama vastupunnimine elu loomulikule muutumisele, katsumuse esile kutsuski. Siis juhtub, et kannatus muutub esialgu veelgi suuremaks, asjad l\u00e4hevad veelgi halvemaks.<\/p>\n
Kui inimene on juba teatud m\u00e4\u00e4ral \u00f5ppinud iseennast ja endaga toimuvat j\u00e4lgima, siis on v\u00f5imalik \u00fcsna lihtsalt selles punktis ennast \u201el\u00e4bin\u00e4ha\u201d ja kogu protsess lahti lasta. Aitab kui teadvustada endale, et mitte midagi ei juhtu mitte kunagi mitte kellegagi ilma s\u00fcgavama p\u00f5hjuseta. Ka suured kannatused ja katsumused, mis panevad esmapilgul k\u00fcsima: \u201eMiks k\u00fcll? Kuidas ma selle \u00e4ra teenisin?\u201d ja millel ei paista pealtn\u00e4ha olevat mitte mingit m\u00f5tet v\u00f5i seost. Siiski tavaliselt asjad nii ei kujune ja enamus inimesi asjade tagamaid n\u00e4ha veel ei oska. Kui j\u00e4\u00e4d endiselt v\u00e4ite juurde, et sul lihtsalt ei vea v\u00f5i raskus mida koged on eba\u00f5iglaselt sulle antud, ilma p\u00f5hjuseta, siis j\u00e4tkad vastupanuga. See t\u00e4hendab, et kannatus kasvab veelgi.<\/p>\n
Teine v\u00f5imalus on alistuda olukorrale ja aktsepteerida, et isegi, kui ma hetkel veel ei m\u00f5ista, miks parajasti asjad nii on, siis ju nad hetkel peavadki nii olema ja on kokkuv\u00f5tteks ikkagi minu k\u00f5rgemaks h\u00fcvanguks. Alistuda ja loobuda vastupanust. Vastupanust loobumise all pean silmas praegu seda, et loobuda tuleb haiguse v\u00f5i kannatuse \u201evastu v\u00f5itlemisest\u201d, vaid selle asemel tuleks kogemus t\u00e4ielikult omaks v\u00f5tta kogu selle valus ja ilus. Loobuda tuleks isegi tahtmisest t\u00e4ielikult m\u00f5ista miks see kannatus tuli. Kui ei m\u00f5ista, ja mis siis. Tervenemise toob t\u00e4ielik vastupanust loobumine ja alistumine olukorrale, \u00f5ppetunnile.<\/p>\n
Olen eespoolkirjutatu k\u00f5ik omal nahal l\u00e4bikogenud, olles pikalt haiglas, kus l\u00fchikese aja jookusul tuli mul l\u00e4bi teha 2 operatsiooni. Kogesin m\u00f5istmatust miks see kannatus mulle tuli, vastupanu, v\u00f5itlust ja pingesolekut. Mida enam ma olukorrale vastupanu osutasin, seda suuremaks kannatus muutus. L\u00f5puks oli asi nii hull, et kogu mu j\u00f5ud oli lihtsalt otsas, ma ei j\u00f5udnud enam vastupunnida. Vahel on\u00a0 vaja sellist \u00e4\u00e4rmuslikku kogemust, et inimene enne t\u00e4iesti ennast \u00e4ra kurnaks, et suuta oluord omaksv\u00f5tta ja l\u00e4bi selle siis tervenema hakata.<\/p>\n
Kunagi ei juhtu midagi ilmaasjata ja taaskord olin tunnistajaks sellele, kui imeliselt ja t\u00e4iuslikult universum iga \u00f5ppetunni meie jaoks ettevalmistab, viimistledes iga pisimagi detaili, samas pakkudes \u00fche kogemuse l\u00e4bi v\u00f5imaluse korda ajada mitmeid pisikesi erinevaid asju. M\u00f5istsin, et minu haiglasse sattumisel oli mitmeplaanilisem m\u00f5te ja osalt oli mul ka vaja kohtuda just nede inimestega, kes olid tol hetkel seal. Teistega haigetega vesteldes selgus, et ka nende l\u00f5plik tervenemine oli kinni suures osas just sellesama vastupanus olemise taga. Inimesed olid hirmul, pinges ja lootusetud. Siin pole ka midagi imestada, sest meie tavameditsiin on keskendunud eesk\u00e4tt haiguse s\u00fcmptoomide ravimisele ega selgita patsiendile midagi haiguse tegelikest p\u00f5hjustest, ta j\u00e4\u00e4b lihtsalt oma h\u00e4da ja kannatusega \u00fcksi. Selline teadmatus tekitab ebakindlust ja lootusetust, sest inimene ei saagi aru, kuidas ta saaks edaspidi analoogset kannatust v\u00e4ltida, mida enda heaks teha. Samas oli lahendus lihtne, neil oli lihtsalt vaja m\u00f5ista, et k\u00f5ik mis nendega parajasti toimub on p\u00f5hjusega nii. Otsekohe, kui nad oma kannatuse tagamaid m\u00f5istsid ja vastupunnimisest loobusid, j\u00e4rgnes kiire muutus enesetundes \u2013 lahtilaskmine ja olukorra omaksv\u00f5tmine iseenesest juba tekitas kerge ja r\u00f5\u00f5msama oleku. Sellele j\u00e4rgnes peagi ka f\u00fc\u00fcsline tervenemine.<\/p>\n
Kuidas saada aru, kui oled suutnud olukorra t\u00f5epoolest lahtilasta? Sellest annab j\u00e4llegi m\u00e4rku tunne s\u00fcgaval su sees. Kui enesetunne on muutunud kergeks, alistunuks ja isegi t\u00e4nulikuks, siis oledki suutnud seda teha. Kui aga tunned veel ikkagi pinget ja raskust, v\u00e4simust, siis mitte. T\u00f5elise lahtilaskimisega kaasneb alati ka t\u00e4nutunne. T\u00e4nutunne kogemuse eest, mis v\u00f5imaldas sul kasvada oma senisest minast suuremaks, n\u00e4ha asju avaramast perspektiivist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Autor: Liina Kaumann Elus on halvemaid ja paremaid aegu. Kui k\u00f5ik sujub, tervis, suhted ja rahaasjad korras, oleme enamasti positiivsed ja\u00a0 eriti ei kipugi juurdlema, miks \u00fcks v\u00f5i teine asi elus just niiviisi kujuneb, nagu ta kujuneb. See ongi loomulik, sest kui liigud parajasti p\u00e4rituult ja soodsas voolus, siis oled suure t\u00f5en\u00e4osusega ka tasakaalus ja … <\/p>\n