“Imetamise imest”- Ajakiri “Pere ja kodu”, juuli 2015

Tekst: Liina Kaumann

Kui noortel naistel oleks emaks saades pädev nõustaja kõrval, läheks rinnaandmine palju ladusamalt, usub imetamisnõustaja Laura Sults.

Laura Sults (32) on erialalt raamatupidaja, õpib Tallinna Tehnikaülikooli majandusarvestuse magistriõppes, kasvatab tütar Romi (3) ja tegeleb kirglikult ratsaspordiga. Aasta tagasi otsustas ta õppida südame sunnil ka imetamisnõustajaks. Läbis Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu kursuse ning pälvis UNICEFi imetamisnõustaja tunnistuse.

Vestlesime Lauraga 10. mail, emadepäeval, mis oli ühtlasi Laura tütre Romi kolmas sünnipäev. Hea päev, rääkimaks emaks olekust ja imetamisest.

„Imetamine” on väega sõna – on ju selle tüvekski sõna “ime”. See maagiline tegevus aitab luua ema ja lapse vahele erilise sideme. On kahju lastest, kes jäävad sellest “imest” ilma. Mõnikord on tõesti vältimatu põhjus, miks ema last imetada ei saa, kuid palju sagedamini on siin taga oskamatus, valed imetamisvõtted ja neist tulenevad probleemid.

Vastakad soovitused

Mõte imetamisnõustajaks õppida tuli Laural oma tütart imetades.

“Kui Romi sündis, olin käinud perekooli loengutel ja end oma arust hästi ette valmistanud,” räägib Laura. “Haiglast sain aga palju vastakaid soovitusi. Igal haiglavahetusel oli oma stiil ja reeglid. Tundus ebaloogiline, et nii lihtsas asjas on nii palju reegleid! Pigem peaks imetamine olema intuitiivne. Siis hakkasingi mõtlema, kui paljudel naistel on tegelikult probleeme imetamisega…”

Esimesed päevad haiglas olid Laurale rasked. “Romi nuttis ja magama ei jäänud. Ta oli mul kogu aeg rinna otsas. Haiglapersonal hurjutas siis, et kogu aeg ei tohi rinda anda, vahe peab kindlasti sees olema. Lisaks teatati, et tita on liiga väike ja rinnapiimast talle ei piisa. Laps viidi ööseks lastetuppa, kus anti kunsttoitu lisaks.”

Nii hakkas Romi juba esimesest päevast saama piimasegu. “Ma ei soovinud seda, aga noore emana polnud mul piisavalt jõudu, et professionaalidele vastu vaielda,” ütleb Laura.

Ta on veendunud, et noorel emal peaks olema pädev nõuandja kõrval. “Olin tolleks ajaks käinud perekooli loengutel, teemast lugenud ja mul oli teatav ettekujutus imetamisest. Reaalsuses aga, kui oma laps on rinnal, peaks kohal olema ämmaemand, kellel on aega ja oskusi. Kes aitab noort ema, kes oma vaistu veel ei usalda, esimestel imetamistel.”

Laura on tänulik, et pärast keisrilõiget äratati ta haiglas kohe üles ja toodi laps rinnale, et ta saaks ternespiima. “Järgmisel päeval aga ei olnud ämmaemanda visiit piisav. Hädasti oleks olnud vaja kedagi, kes rahulikult rohkem nõu andnuks.”

Kodus ilma piimaseguta

Laural hakkas imetamine sujuma kohe, kui ta hakkas rohkem usaldama oma vaistu. “Haiglast välja saades olingi juba minema visanud paar seal saadud nõuannet, näiteks selle, et sa ei tohi imetada järjest üle 20 minuti.” Kodus sai ta edaspidi hakkama piimaseguta ja nautis imetamist.

Kokku imetas ta tütart kaks aastat ja üks kuu. Hea meelega oleks veelgi rinda andnud, kuid asjad kujunesid paraku teisiti. “Jäin haigeks ja arst määras mulle antibiootikumid, seega tuli tissi andmine päevapealt ära jätta.”

Laura tunnistab: “Mul oli väga kahju last võõrutada. Ütlesin talle siis, et tiss on katki. Ent see eriline lähedus, mille imetamine meie vahele lõi, ei ole kuhugi kadunud. Stressirohketel hetkedel on roninud Romi ka hiljem sülle ja patsutanud tissi. Küsib vahel praegugi, kas tiss on ikka katki,” naeratab naine.

Julgus tuleb kogemusega

Laural vedas, et probleem lahenes nii kergesti, kuid paljudel nii ei lähe. Tänu oma kogemusele mõistab Laura neid emasid hästi. Iidsetel aegadel, kui esiemade tarkust anti edasi põlvest põlve, usaldasime oma intuitsiooni ning nii lihtsate ja loomulike asjadega probleeme ei tekkinud. Tänane maailm on aga hoopis teistsugune, paljud ei usalda sisehäält.

Laura unistab ka teisest lapsest. “Temaga oleks juba julgust ja oskusi ning võtaks asju vabamalt. Usaldaks oma vaistu ega laseks teistel nii palju ettekirjutusi teha,” usub Laura. Seni aga tahab ta jagada nõu teistele emadele, et neil kõik laabuks.

Kuidas toimub imetamisnõustamine?

Laura kirjeldab: “Lähen ema ja lapse juurde koju. Kõigepealt räägime, kuidas neil läheb, ja küsin täpsustavaid küsimusi. Seejärel ema imetab ning mina annan jooksvalt nõu ja nippe, mida ja kuidas paremini teha.”

Täpsemat infot imetamisnõustamise ja nõustajate kohta leiab lehelt siet.ee. Praegu, kui teenust toetab Hasartmängumaksu Nõukogu, on koduvisiidi tasu perele 3 eurot tunni eest.

Laura meiliaadress on laura.sults@siet.ee ja FB-leht “Imetamisnõustaja Laura Sults”. Laura käib kodunõustamistel Tallinnas ja Tallinna ümbruses, nädalavahetustel ka Tartus, Tõrvas ja Valgas.

Laura soovitused imetamist alustavale emale

Mida peaks silmas pidama noor, oma esimest last imetama hakkav ema?

Kõige tähtsam on, et ema oleks imetama asudes rahulik ja positiivne, mitte pinges. Siis on suurem tõenäosus, et ka laps on rahulik.

Õige imetamisasend on selline, kus ema hoiab beebit hästi enda vastas. Laps peaks olema nii näo kui kehaga ema poole, s.t pea ei tohiks olla väändes. Lapse nina ja ema nibu olgu kohakuti. Pisikest tuleks toetada terve keha ulatuses, aga ta peab saama pea kuklasse ajada, et nibu haarata.

Laps teeb suu hästi lahti, ajab pea kuklasse ja haarab suhu mitte ainult nibu, vaid ka seda ümbritseva nibuvälja. Beebile tekib “topeltlõug” ning ta nina kaob ema rinda ära.

Kui kaua imetada?

Imetada võiks nii kaua, kui laps tahab. Ja rindu ei peaks liiga kiiresti vahetama. Kui liiga vara ühest rinnast imetamine katkestada ja pakkuda teist, saab laps vähe rammusat järelpiima. Alati polegi vaja mõlemat rinda anda, pigem anda korraga ühte ja järgmisel toidukorral teist.

Kui ema arvab, et piima on vähe, kas see ikka on nii?

Uuringud näitavad, et ainult kuni 2%-l naistest on patoloogiline rinnapiima tootmise vähesus. Tavaliselt taanduvad imetamisprobleemid valele imetamisvõttele.

Kõige tähtsam on jälgida lapse kaaluiivet. Beebi peaks kuus juurde võtma vähemalt 500–600 g, hea kaaluiive esimesel poolaastal on 600–800 g kuus (kuu iivet tuleks hakata arvestama lapse madalaimast sünnijärgsest kaalust). Samuti on tähtis jälgida, et laps pissiks ja kakaks regulaarselt.

Tihti saab kõik korda, kui kohendada imetamisvõtet ja suurendada rinnaandmise kordi. Mida rohkem imetada, seda rohkem piima tekib.

Kui vajalik on rinnapump?

See võib kasulik olla toidu kogumiseks, mõnikord tõsiste rinnaprobleemide leevendamiseks, piimatootmise käivitamiseks ja ka piimakoguse suurendamiseks. Ja vahel ka ema haiguse ajal.

Sain Lauralt palju abi

Helen (28), Rasmuse ema:

Ilmselgelt tahab iga armastav ema oma lapsele parimat, aga noorel emal on suures tunnete möllus raske eristada, mis antud hetkel parim olla võiks. Esimese lapsega on ju kõik nii uus ja esmakordne!

Sünnist saati on meie poeg Rasmus (8 k) olnud väga hea unega ja terve selle aja olen mitmel korral konsulteerinud imetamisnõustaja Lauraga. Olgugi et käisin kuulamas imetamisloengut Pelgulinna perekeskuses, oli reaalne olukord hoopis teine kui teooria. Meie laps magas esimestel nädalatel nii sügavalt, et pidin teda äratama, et ta sööks. Peale vaadates tundus, et laps magab nii rahulikult, miks teda segada. Tänu Laurale sain aga julguse teda äratada, sest just esimeste nädalatega tekib emapiima tootmine ja lapse imemisharjumused. Neid asju Lauraga arutamata oleksime omadega üsna jännis olnud.

Kriitiline hetk oli siis, kui selgus, et 3. elukuul võttis poeg ainult 60 g juurde. Laps sõi ilusasti ühest rinnast, laskis lahti ja jäi magama. Arvasin, et ta on lihtsalt nii rahulik. Tegelikult oli ta näljas ja minul jäänud rinnapiima vähemaks. Perearst hirmutas, et vaja on minna haiglasse tilgutite alla ja mida kõike veel. Lauraga konsulteerides sain aru, et pidanuksin toitma last pikemalt ja mõlemast rinnast. Kuu aja pärast oli kõik normis ja perearst ka rahul.

Esimestel eluaastatel mõjutab lapse arengut tohutult ema meeleolu ja enesetunne. Seepärast on väga oluline võimalikult rahulikuks jääda. Imetamisnõustaja on mulle keerulistel hetkedel täiesti asendamatut nõu andnud.